26 Ekim 2019 Cumartesi

Haidi - Noʒ̆ile 7. Haidi do K̆laraşi Manebroba






7. Haidi do K̆laraşi Manebroba


-     -Dadik skanik si oxorişi mances paraten gamagçu. Oxormancekti si yekç̆opu. Uk̆uleti dadi skanik megaşku do ekşen imt̆u.
-      
-     -Ho, Dit̆i dadik ma paraten gamamçeren. Dudxezmetkyari Rot̆enmayer xanumik yemç̆operen. Dadi çkimik ma memaşku do imt̆eren ekşen. Ma mutuşen ambari va miğut̆u. Ma aya dulya vognişi, dixa do nʒa kuxuiktu.
-      
-     -P̆ap̆uli skani şeni elapatxeri zop̆ont̆u milletik. Mara dadi skani t̆eren elapatxeri. Para şeni eşo dulya ixveneni? Para mogapu şeni bere gamiçineni?
-      
-     -Moro mu, va ixvenen. Para mogapu şeni xvala k̆oçi var, skindinati va gamiçinen.
-      
-     -Ok̆açxe dudxezmetkyari Rot̆enmayer xanumik si megişvelui?
-      
-    - Var, Rot̆enmayer xanumi çkar va memişvelu.  Udodginu ma mzapt̆u emuk. Rot̆enmayer xanumik p̆anda ma memç̆irapapt̆u.  Mu giʒ̆va?! Tabietsuzi rt̆u. K̆ibirepe xʒaperi kuğut̆u. Ot̆orit̆eri rt̆u. Rot̆enmayer xanumişi noxvenepek derdi ma komomçes. Mara K̆lara eşo va rt̆u. K̆larak k̆ai guroni manebra çkimi rt̆u. K̆larak dolokunepe muşi do kalamanepe muşi oçukare komomçu. Qoroponi do žiʒinace rt̆u. Majura xezmertkyarepeti didopeten žiʒinace rt̆es. Sabest̆iani coxoni xezmertkyariti k̆ai manebra çkimi rt̆u.
-      
-    - Rot̆enmayer xanumik oxorişi xalk̆i mskibu steri oktapt̆u. Eşo ižiren. Edo irote k̆usuri žiropt̆u. 
-      
-    - Ho, eşo ikipt̆u. Obecğu p̆anda k̆usuri gorupt̆u. İrote nena memik̆vatupt̆u. Çkar mutu şeni gza va momçapt̆u ma emuk. Çkimi ğuraş dğaşa aşo dopskidaminon domaʒ̆onu.
-      
-    - K̆laras nana va uqount̆u, hoi?
-      
-     -Ho, K̆laras nana va uqount̆u. K̆lara ç̆iç̆ita rt̆uşi, ğureren nana muşi. Ma mint̆u ki, p̆ap̆uli çkimişa mendapta. K̆laras unt̆u ki, ma muşi k̆ala dopskida oxoris. Mara ma irote toli komiğut̆u p̆ap̆uli çkimi k̆ala oskiduşa oput̆es.
-      
-     -Si K̆laras nuşvelt̆i. Emuk irote megişvelt̆u. K̆ai manebrape rt̆it.
-      
-     -K̆larakti irote memişvelt̆u. Mati K̆laras mevuşvelt̆i. K̆ai manebra doviqvit artimajuraşa çkin. Ti- gemaleri k̆ulani rt̆u K̆lara. Dimç̆k̆uti va zapt̆u.
-      
-     -Oxorişi adeti muç̆oşi gaʒ̆onu? K̆ai gaʒ̆onui?
-      
-     -Var, entepeşi adeti k̆ai va maʒ̆onu. Entepeşi oç̆k̆omuşi adeti monk̆a momixtu. Entepeşi sofraşi merasimi monk̆a momixtu. Aya merasimepeten, ma oreksi va miğut̆u  oç̆k̆omuşa ipti. Oreksi mamt̆u. Entepeşi oğarğaluşi adeti monk̆a momixtu. Entepeşi onciruşi adeti monk̆a momixtu. Nciri mamt̆u.
-      
-    - İrişen dido namu adeti monk̆a mogixt̆u?
-      
-     -Sofraşi adeti dido monk̆a komomixtu.
-      
-     -Sofraşi merasimi monk̆a mogixtu!
-      
-    - Ho! Didi noğaşi oskiduşi adeti monk̆a momixtu. Ma oput̆eşi skidala gomanç̆elu. P̆ap̆uli çkimişi oput̆e gomanç̆elu. Mjaçxaşi nʒ̆opulaşen menebrape gomanç̆elu. K̆arta şeyi saatiten ixvenet̆u aya kvaşi oxoris. Va memaxondinu emk̆ata adetepeşa ma.
-      
-     -Oxorişi xalk̆i mutu gimpului?
-      
-     -Var, entepek çkar mutu va mimpules.  İrote met̆ua rt̆es. Xegonʒ̆k̆imeri rt̆es. Xexampa rt̆es. Aşo matkven. Udolokunu do umodvalu va dopskidi ma. Mu mint̆u, eya astaxolo mixvenes. K̆larak peroni k̆alemepe muşi domoxmarapu.  Osuretuşi xavesoba eşaviği.
-      
-     -K̆lara, tekerloğoni tronişen eselu gint̆u si.
-      
-     -Ho! K̆lara tekerloğoni tronişen eselu mint̆u ma. Tekerleğoni tronişa kyole rt̆u. Mara K̆laras tekerleğoni tronişen eseluşi omudi va uğut̆u. K̆laras aşkurinet̆u. K̆uçxepeşi jin va dvadginet̆u K̆laras.
-      
-     -Mara si irote emus nuşvelt̆i. Ginon na, gaxvenen!
-      
-     -Ho, ma emus irote mevuşvelt̆i. Ç̆it̆a- ç̆it̆a dermani kuğut̆u, mara cesareti va uğut̆u K̆laras. Asti Rot̆enmayer xanumikti K̆laras nodgitut̆u. Rot̆enmayer xanumik guri va geçapt̆u K̆laraşi eselus. Ma K̆laras voʒ̆irapt̆i muşi eseluşi gzalepe.
-      
-     -Muşeni eşo ikipt̆u Rot̆enmayer xanumik? Mot K̆laras va oʒ̆irapt̆u moşletinuşi gzalepe emuk?
-      
-     -Rot̆enmayer xanumik K̆laraşi žabonobaşen k̆ai para mogapt̆u do emuşeni. Emuşeniti emuk va nuşvelt̆u K̆laras.
-      
-     -Si p̆anda perdeşen gale ixosart̆i.
-      
-    - Ho, xvala do gemzuli vort̆i do emuşeni. Gale vixosart̆i ma.
-      
-     -Arndğas p̆ap̆uli skanişi sersiten gok̆uʒxi si. P̆ap̆uli skanişi sersi kogni dogaʒ̆onu.
-      
-     -Ho, p̆ap̆uli çkimişi sersi kovogni ma domaʒ̆onu, mara p̆ap̆uli çkimi va rt̆u. Manavi t̆eren. Megerem manavişi sersi t̆eren.
-      
-     -Ar ndğas si oxorişen imt̆i. Eşo miçkin. Si muşeni imt̆i oxorişen?
-      
-     -Var! Aya mʒxade va ren. Aya xilafi ambari ren.  Ma oxorişen va vimt̆i. Ma noğa Frank̆furt̆is goxtimu mint̆u. Goxtimu k̆ai domaʒ̆onet̆u ma. Giçkin, germaşi k̆ulani vore ma. Germa ren dudmoşletineroba çkimi şeni. Mara ma molaxuneri dopskideret̆u aya didi oxoris. Rot̆enmayer xanumi rt̆u mpuleri ʒ̆iʒ̆ila. Emuk sokağis goxtimu şeni gza va momçapt̆u. Avlis osteramu şeniti gza va momçapt̆u emuk. Mutu çare va mažiru.  Emuşeniti dubara voğodi do oxorişen kogamapti ar ndğas. Gale gamapti ma mt̆k̆obaşaşi. Edo sokağapes gopti mskvaşa ma. Dudmoşletineri vort̆i.
-      
-     -Si so idi? Muepe žiri Frank̆furt̆işi sokağepes?
-      
-    - Dido k̆alabaluği rt̆u. Dimç̆k̆u steri dido k̆oçi kort̆u sokağepes. Mçire do ginže sokağape  kort̆es. Xoloti gzalepe  ikipt̆es madulyepek. Xoloti gzalepe omçiranapt̆es milletik.
-      
-     -Çkva gok̆vironi varna onç̆eloni muepe žiri si noğa Frank̆furt̆işi sokağepes?
-      
-    - Fabrik̆ape k̆idupt̆es madulyepek udodginu. Zup̆ark̆i kort̆u. Bereş p̆ark̆i kort̆u. Op̆eraşi bina kort̆u. Sinemaşi bina kort̆u. Baleşi bina kort̆u. T̆eatr’oşi bina kort̆u. Mara milleti xeleberi va ižiret̆u noğa Frank̆furt̆işi sokağepes.
-      
-     -Oput̆es emk̆ata binape va giğut̆es!
-      
-     -Ho, va miğut̆es emk̆ata binapa çkin. Gok̆vironi rt̆u.
-      
-    - Ok̆açxe namu binape žiri si?
-      
-     -Ok̆açxe ar dido didi k̆ilise kobžiri. Astaxolo arşvacis k̆ilises kamapti. Eya k̆ilise dido didi rt̆u noğa Mayenfeldişi k̆iliseşen. 
-      
-     -Milletik k̆iliseşen si mekt̆k̆çesi?!
-      
-     -Var, mitik ma k̆iliseşen var memt̆k̆oçu. K̆ilisepes emk̆ata adeti va uğun. K̆ilise k̆alabaluği va rt̆u. Xvala zangoç̆i kort̆u k̆iliseşi doloxe. Žiʒinace k̆oçi rt̆u. İpti k̆iliseşi dudiraşa yepti. K̆iliseşi ç̆erişa yepti ma. K̆iliseşi ç̆erişen voʒ̆k̆edi.
-      
-     -Muşeni yexti k̆iliseşi dudiraşa? Muşeni yexti k̆iliseşi ç̆erişa?
-      
-     -Mayenfeldişi mtvironi germape ar kobžira mado yepti ç̆erişa ma?
-      
-     -Muepe gažiru k̆iliseşi ç̆erişen? Mayenfeldişi mtvironi germape gažirui k̆iliseşi dudiraşen?
-      
-     -Var, ma va mažiru Mayenfeldişi mtvironi germape eya k̆iliseşi dudiraşen. Aya p̆at̆i ambari rt̆u çkimi şeni. Emuşeniti aya xaliten ma doviç̆vi do dovixali.
-      
-     -Ok̆açxe oxorişi gza va gogindunui?
-      
-    - Var, gza va gomindinu mara, xvala va vort̆i ma. Ar qoroponi musafiriti çkimi k̆ala rt̆u. Ar sup̆rizi komiğut̆u.
-      
-     -Mu rt̆u?! Mi rt̆u?! Hele, miʒ̆vi!
-      
-     -Ç̆eris ar k̆alat̆i kobžiru ma. K̆alatis meşaxet̆u ar ç̆iç̆it̆a k̆at̆una. Dido qoroponi rt̆u. K̆at̆una guris memaç̆u.
-      
-    - Mu qvi em qoroponi k̆at̆una?
-      
-     -Ma em k̆at̆una kebzdi do kagepti k̆iliseseşi dudiraşen.
-      
-     -K̆iliseşi dudiraşen si va gažiru Mayenfeldişi mtvironi germape, mara ar qoroponi k̆at̆una kožiri! Aya rt̆u Allahişi oçukare!
-      
-     -Ho, aya rt̆u Allahişi oçukare. Ma gemzuli vort̆i. Allahik komžiru aya do xeleberi domʒ̆ipxu. Edo xvalanoba gomindinu. Dido qoroponi k̆at̆una maqu ma. K̆iliseşen gamapti  do xolo sokağapes gopti ma. K̆at̆una çkimi k̆ala rt̆u.
-      
-     -Oxorişi xalk̆ik k̆at̆una žirui?
-      
-     -Var, mitik mutu va oxvaʒ̆onu. Çkar mitis ambari va uğut̆u k̆at̆unaşen. Xvala K̆laras ambari kuğut̆u. Emus vuʒ̆veret̆i. Emusti k̆at̆una k̆ai aʒ̆onu. K̆larakti memişvelu k̆at̆una şeni.
-      
-     -Mu coxont̆u k̆at̆unas?
-      
-     -Pambuği coxont̆u. Aʒ̆i eşo gomaşinen. Edo ç̆it̆a- ç̆it̆a irdet̆u pambuği çkimi. Emus oç̆k̆omale pçapt̆i ma. Emus xe çkimiten vuxezmetupt̆i.
-      
-     -So skidut̆u k̆at̆una skani?
-      
-    - İpti çkimi k̆ala skidut̆u, oda çkimis skidut̆u. Loqa- loqa gemiyapupt̆u. Mara arndğas Rot̆enmayer xanumik kognu k̆at̆unaşi sersi do didelu. Emuk k̆at̆una çkimi kemizdu oda çkimişen.
-      
-     -Vay ti çkimis! Zavali pambuği!
-      
-    - Oxorişen k̆at̆una çkimi get̆k̆oçu şeni emedeni xezmetkyari Sabest̆ianis geçinadu Rot̆enmayer xanumik.
-      
-     -Xezmetkyari Sabest̆ianik Rot̆enmayer xanumis nusiminui?
-      
-     -Var, va nusiminu. Quci va meçu emus. Ç̆eris ar umanceli do upşu oda kort̆u do ek dovobargit k̆at̆una çkimi çkin.
-      
-     -K̆ai guroni t̆eren xezmetkyari Sabest̆iani.
-      
-     -Ho, k̆ai manebra çkimi rt̆u do irote memişvelt̆u.
-      
-     -K̆arta k̆oçi ark̆aeli va ren.
-      
-     -Ho, k̆arta k̆oçi ark̆aeli va iqven!
-      
-    - Rot̆enmayer xanumis žegne uğut̆ui?!
-      
-     -Ho, kuğut̆u.
-      
-     -Mu rt̆u žegne muşi?!
-      
-     -Şamama rt̆u muşi žegne!
-      
-     -Açkva xvala va rt̆i eya didi kvaşi oxoris. Ar manebrape çkva kogiqonut̆u.
-      
-     -Ho, sum manebra komiqonut̆u ma.
-      
-     -Pambuği, K̆lara do Sabest̆iani!
-      
-     -Açkva xvala va re! Qoroponi do žiʒinace manebrape kogiqonun!
-      
-     -Ho! K̆larati, Sabest̆iani, k̆at̆unati k̆ai guroni manebrape çkimi rt̆es eya kvaşi qini oxoris. Oskiduşi xela momçapt̆es entepek. ʒ̆oxleni steri xvala va vort̆i.  Am magebrape çkimik ma skidalas qoropaten komemok̆ires.












Hiç yorum yok:

Yorum Gönder

"TÜRKİYE'NİN ANADİLİ ZENGİNLİĞİ" / "TURKİAŞİ NANANENAŞ XAMPOBA"

   "TURKİAŞİ NANANENAŞ XAMPOBA" Baba çkimi Faik Aksamazis…   GOʒ̆OTKVALE Nananena, p̆olit̆ik̆uri var adamuri ar tema ren...